Mõtteis armuline rõõmujoov,
ma ootasin sind sellel sompus päeval,
peod eluarmastusest tiined,
hinges suurim lootusjõud.

Sind uni valland, nii kuulsin,
rõõmukihk su aja võitis,
kuid nägu muretut ent ikka näha lootsin,
nii jalutades tund kärmelt tõttis.

Nii ootasin ma aastat kuus,
ei aimanud, et kohustunne sind mu teele tõukas -
nii ühe kaotsilaäinud päeva
ma tuhatkordselt kaotsin veel.